Songhai/Tamasheq

Songhaï

Traducteur : ALASSANE MOUTHIARY MAÏGA [Chef d’unité Songhaï / Académie d’enseignement de GAO]

Akitidezer

Silbawey

Poroze 2006

PAARI - TUNBUTU

Biiteekaw: Ýan Piyer Haamon

Biizaakaw:Mohomed Ag Ahamed Kante

Biiteekaw:Mahamar Ibirahim Tuure

Biizaakaw:Gatan Viyaris de Lezeño

Gankaw: Adurhaman Jabate

kaÿ i g’a maagaaru nda „Toš”

Goyoo kaÿ teendi fillandoo tiira ra.

Hanoo hunday kaÿ ay n’a kayandi no ay huru Bamako ra.

Ir na gayyan kuku tee beenehiyoo zunbudogoo ra (guuru yaaha cille) hala „GAETAN nda TOSH” g’ir ka tun.

Gayyan kukoo woo mana hun kala maali-ize foo kaÿ gaarayandi ka hun faranši laboo ra, gaaray kaddasoo hanseyanoo. Kaddasey wey ba ka kate almasiba beeri naarukey kul ga zama doo iyye beenehiyoo ra alhaaley huru šenday timmantaa ra.

Mise birji-birjantaa woo ka too ma hun Paari ka bisa nda Dakar ka zunbu Bamako. Beenehiyoo Mooritaani labu cirawey nda nga tondey nda assuura booboyaÿ boonay. Naarumaa din ra ir dii kayfi: Dakar gungutaraa.

Za ay zunbu beenehiyoo ra, hew baana foo n’ay kubay. Saa din da ay binoo sintin ka farhã. A ti gar kaÿ ay hugukoyoo g’ay batu yaw zunbudogoo ra, silbay goo a kone kaÿ akitididezer, a ga ti deegari alhaali.

„Aten borey bay ka nee bayraykaw foo kaÿ maawoo ti Sokarate, kaÿ miila ga hima hewkuru kaÿ ga taamansa kul haabu nga fondaa ra.

Silbay kul kaÿ adama-ize n’a dam ka hin ka nga boÿ succetandi kul hewkuroo g’a tuusu. Hewoo din ga gandawey kaašim cere ra, a ga adama-ize dam cere ra, a ga kate cerehooyan borey nda cere game waani-waani arwasey.”

Nda hunayan kaÿ ra laasaabay sii mana baa yaada, miila hunday ga cee-foo-foo hunayan se waati kul waani-waani ka hun kanjey wey ga: sasawandiyan, duura, bine kanandiyan, kaani, takari tukantey bangandiyanoo, kaÿ senni g’i toor’ey ka hin ka duu boÿfeeray zaari kul misey ra.”

Ir ga fondo doona suuba, kaÿ ba meli cahãyan sii a ra, a ga saÿa baayada ya.

Ba kaÿ filla ga faabu, ir ga duumi alhaaliyaÿ ga. A nka waazibi cee-foo-fooyaÿ ir ma kay alhaali fooyaÿ ga, woo hinne ra, ir ga hiri ka kayfi hayey daaraa tee.

Ir senney mana ti wata wala zanzan haya. Binefarhã nda bineñaali kaÿ se ir moo hinkey seede de no ir boona k’i daara.

Saajoo hewoo tuujidogoo sii kala lakkal ra.

Hewoo din doonoo ti dejjeyan. A g’i dejjandi.

Macin ti doonoo woo maawoo?

Ir si hallasi ir ceebiyey kaÿ ir dirñanay ra.

Ceebiyey din ga yoole aduññaa sintinoo bande, ir mo ga ti yaa din.

Alwaatoo kunkuniyanoo da ti aduññaa binewanga. Ba kaÿ aduññaa ti garhaya, saaji duumante sii no zama saaji-ga kon, a sii nda taariki. Ir koy-ka-kaayan boobaa saajoo ra cewey mana taamansa kul naÿ, koonu binde ti asuurawey wey kul hume albondoo.

Takari buuney si dusu nda koy-ka-kaayan hayey nda cere game. Aduññaa jingar beeroo no. Boro ma ni boÿ gar ganda taÿante ra, n’sii gurma se, n’sii hawsa se, woo hunday bineñaali no.

Iri nda ntanda kuru marje ka ÿaa nda cere.

Ir ga wisiwasa. Ir ga sikka-sikka.

I. Ay ga bay kaÿ n’ga maray

Ma bara ne, ga ni maray

Marayyan ti aduññaa hayaa kaÿ ga too borey kul

Woo kul bayraa g’ay ra.

Woo ra ay si hin ka ni faaba

Boÿhawaa woo ra

Kaÿ ni kanji ne ra

Haya kaÿ ti ni kul

Nongu kaÿ here n’goo kul

Amma duuraa woo zemnayanoo ga boori wala

Ni nda aduññaa nda cere game

Kaÿ mana ti hayaa zaaboo

Ni nda itanayaÿ?

II.Ir mayraa taa hayaa kone

Hayaa din taa ka man’a dii ka boori

Ay gagay nda a ti ya nka dere

Hayaa-goo ne.

Hayaa kul ti ni wane

A ga firzi ni moÿey cire

N’ti sikka bar’a ra.

A har ya ne

Adisi woo ka ni dii ni dogoo ra.

Haya follokaa ka ni nda borey dii cere ga.

Teegoy sii no kala haya teegoyey.

Wala binde haya boobo zemnante sii no aduññaa ra?

A har ya ne.

Yalla aduññaa woo mma hay itanawey se

Amma ni hunday a ga ni wasa

Macin ti hayaa maawoo.

De nda hayaa nda aduññaa cere ra ni gandu

Sikka sii a ra kaÿ ni ga ni boÿ kaa karfu nda

hasaraw mana teendi

Macin ma hin ka duu ni?

Koyjineyanoo woo ka marga nda binekaanay wala binemaray

alhaali no kaÿ ga boori gumo.

Windi-windaa hunday tabatandoo ga, ir ga bay yalla ir ga bara wala ir si bara. Ne kaseete goo mo kaÿ sii nda maa, a sii nda boÿ, a sii nda kokor.

Woo din bande nd’ir mma tammahã kaÿ ir hunaroo sii kala nongu foo ra, nongu kaÿ ra ir ga hiri ka kay mo mm’ir yee ir ceebandawey bande.

De macin ti anniya jaÿaa woo daliloo? Macin ti nga albondoo?

Ir masi bara wala ir ma bara k’ir bangandi kaÿ „ne ti tonboo hunanzamdogoo”.

Assuura saÿawey kaÿ fillandi si kabandi ka ben kaÿ zamaney hewkurey g’i haabu, ka labutaasi guru foo de naÿ. De nda goyoo kul mana ti kala hoolo-hoolo kaÿ si fillandi? Amma goyoo woo koybanaa si bisa, a si kacca nda haya kaÿ feta (waazis) nafaa ga toor’a.

Koybanaa nda miilaa sii cere se sõy.

Ni ti tonboo hunanzamdogoo. Ne ti gure degoo.

Ni jine, aduññaa miilaa bisa boro tanawey wanoo. Woo n’ir ga hin k’a tee nda cere, wal’affoo-foo. Aduññaa koy k’ir naÿ zama itanawey huzunoo sanbandi.

Fondo follokaa bande ir yee k’aduññaa koybanaa haabu. Ir kuna gana-ganaroo no. Miila ga hima hoorayji kaÿ nga karari foo mma bangandi.

A ga boori boro ma hewoo zinoo cee ka hin ka duu dejjeyan se maa kaÿ goo laboo hondu-hondu foo kul ra. Gandaa mma tabatandi ka tonton waati kul kaÿ daaroo (kaÿ boÿ hooraa ga tee) ga too (hoorayji) wala a ga kon.

Windiraa kaÿ tabati ra, zeeri teendi kaÿ ga taray nda kuna fay. Zeeroo din mana ti kala aduññaa taariki foo kaÿ sii nda nafaw kayante hõ.

Nda man’ti binemaray biyoo nda waynaw saÿante foo gaayaa sabbu ra, ir hantumoo si koy ba ne nda ne. A mma himandi benbew senni. Ir sennoo mana ti kala de hew koonu.

Ceebandu bande

III. Guduroÿ feerantaa aduññaa ga

Fondo kusawante

Guduroÿ bulaciray kaÿ annuraa ga fatta bula ga

Kaÿ zuwey ga kani, i ga noone-noone ka koy gorohari here.

Kuubi-ka-beere hennaa, ma nee azayra karante, dasante.

Kaÿ subu kogo firzante, zukante duma a kul bande

Kaÿ kooñaa bebbeeriyaÿ g’a saku.

Guduroÿ feerantaa kaÿ ga hay aduññaa ga

N’g’ir cee ka naarumay ga.

Fondo bande kaÿ kul ti kusaw.

Ir naarumaa si deega kala ni ga sanda boÿhaw boÿfeeray. Adisi, sintin k’ir ceebandey ceeci za sohõ nda alhaali kaÿ g’ir biney kaanandi, i g’i farhãndi.

Sanda taka kaÿ nda boroyaÿ mo goo kaÿ ga kunfa ngi lasaboo se, iri da ga ba k’ir boÿ farandi ganda kubante, handirantaa woo bande. Dirÿanay ti ir huzun beeroo.

IV.Macin ti hayaa woo kaÿ n’n’a harram

Kaÿ n’bangandi ya ne kaÿ n’g’a bay

Kaÿ ay si a bay ne, wala ne here, ayyo

Ni, may ra woo bayraa goo

Ilaala, ihenna, hinbiri koy

Iborya kayna kaÿ mana yahadarandi

Macin ti hayaa woo kul, kaÿ n’ga ka baa k’a bangandi

Woo da, de woo nda macin koyne

Woo kaÿ n’ga bag’a da ti ay si bay

Ni jine, ne de ra woo sabbu se

Kala, abada woo cille.

Windiraa kuubi-ka-beeraa kul bande labutaasi doorandi kaÿ ra fitayaÿ dumandi. Fitawey din noonaa ga boobo, a ga niine-niine (bula, iciray, ibibi, ikaaray hkh).

May ma koy noo din? May ti ni? Macin no n’kaa ka ceeci ne, waani-waani windiraa ra?

(Ir wargu-wargutaraa kul gankaw foo biyoo k’a deesandi).

Ay goo ir ceebandey bande, ayyo, ir ceebandey, zama i ga laboo alhaaloo fasal, i ga hayey kaÿ cindi kubaa ra mo bangandi.

Ay dii noo din ra, labutaasi gure boobo, ni mma nee haya m’i cere ga.

Koy-ka-kaayan gandaa nda cere game nongu kul here ga sawa nda boro kaÿ hun kubay ra ka fatta gaaya ga.

V. War nee yalla ya mma koy ir do

Ay ga batu

War ma haya har ya ne kaÿ ay ga hima k’a tee

Alwaatoo ga hun ay ra

Ay ga batu hala hayaa woo kul ma bisa

Ay ga batu hunburay kaccu

Faakaaray doo hugu loku taacaa ra

Hirri-izey

Kaÿ ra fay-faya, ga teendi, itana

Kaÿ waane sennoo

Kabe jer beene ka woo kaÿ goo ni do har

Nda haya, haya, haya, huzun, huzun

Deene nakasantaa kay tee subu nda labu ra

Ay ga batu, ay nee war se, ay ga batu

Waatoo kaÿ saajoo hewoo h×e ir bisadogey boÿ, ir naaru ka koy ganda tana fooyaÿ here.

Linji (tiki) nda feeriyan na senni, dii cere game ra, macin ka cindi ir se koyne kubay ra?

Fondawey kaÿ ga koy saaji hakikantaa do kul ti bukaw, ir waanoo de ka sii a ra.

Waynaw katu kaÿ labutaasi g’a saku.

Tamasheq

Traducteur : ATTAHER AG ADAHY [Académie d’enseignement de GAO]

Akćtdidezer

Ikªrr§ timtªr d-tidrªm ti hÄnen

BroÁe 2006

Bªriz - Tinbætku

Ãmªdlªj-mªsnªÍ: ¥ªn Fiyer Hªmon

ÃmªÄkªl n-tªliwen:Moxmmd Ã¬¬ Axmæd Kante

Ãmªdlªj-nªktib:Mhmmªr Ibrªhim Ture

ÃmªÄkªl n-tªliwen:Gªytªn Wiyªris De Leze¬no

Ãmªdlªl: Abdrªmªn Jbªte s-itªwnnª „To§”

TªsuÍælt n-tmª§ªlt-tª tmoost ælkættªb

A§l wª ilkmn i-wª n-sehr ªd-dd-oseÍ Bmko. Ãzzªr-ªhi-dd Gªytªn d-To§ §mªd tn-okªy lwqq n-ªrkob-nsn s-æssª ssªÍtn dÍ-ed¬¬ wª dÍ-sªjªn æÜÜiyyªrª dÍ-Bªriz.

TkªrÄe dd-tæfªlt ªjdor n-Ãfrªn± wª ojjn timættªwen d-emremªr-nsnt, ª tæ¬dlt i-ªsikæl ªd-irkæb. TkªrÄe-en, tmoos temrt s-istªÍ mænistr-ænnin, u-Mªli iyyn wrn-ilª lkªÄn. A-wen-dÍ ª snbttrn id¬¬ªn n-tªÍimit dÍ-æÜÜiyyªrª wi n-æssª n-ªjilªl, s-æntneÄ ª æhªn wi-nnÍ. Anbættær n-ªsikæl-wen-dÍ, dd-ikkn Íur-Bªriz-Dkªr-Bmko, ª hi-ijrwn iki jænnæj æssxrª wª n-Moritªni, ænhyÍ inÍidirn n-rori n-kªll, ænhyÍ dªÍ tihusªy n-ªÍræm wª n-Dkªr.

Dihª-dÍ dd-zzubbeÍ æÜÜiyyªrª ªd-hi-dd-ilkÄ ªÄu-wª-dÍ hi dd-ilkÄn dÍ-ªsikæl-in wª zzªrn dÍ-eÍrÍr n-æÜÜiyyªrªtn wª n-Bmko, iÄny ijærjªr-in.

A-s dd-oseÍ, iqqªl-ªhi „X.OR” wª n-hænzªbbu-nin Íur-ªzjor n-eÍrÍr wª n-æÜÜiyyªrªtn; æzzyÍ-t s-ªsællum wª iÜÜªf fll-iktªb „Akætdidezer”. A-wen-dÍ ª nohªr.

Ãtwnn „ænnn kl-Aten i-Sokrªt, inæzjªm wr-tn-ihª erkwl. Inæzjªm olhn d-tªmÄªlt-i tddobet ebet n-nehªln wi s-æntneÄ ª tiimªsnen inæsbrªd i-ddint imªn-nsn dÍ-æddunyª-i-dÍ, sinbættirn lÍªfyt dÍ-iÍærmªn, sinbættirn timættªwen, hullªn tæmmæÄrit.” /.../ Kuntª „wlª ª tænfª tmudre wlª inæzjªm”, ªdi§ inæzjªm ªsufæÄ ª hin-tªjjæn tmudre hullªn dihª dd-tæqql s-ebre n-§§reÍª, tilwªt tªzæjjªwt d-ismªwn n-hrtn wi wr-næhænnæy dr-hªnÍ sinmiwiÄnt tifir (mjrd) hªr nj lmÍnª i-ª-wª-dÍ ddooben ªd-hªnÍ-ijræw meÍ ij dÍ-æddunyª-i-dÍ hrwª næddªr.”

Hªnnª Arendt, ª-wª dd-iqqln lÍdªlt d-iro§ªn, lÁmªÍt tª n-30 dÍ-Æktubr 1970 [E†tt-i, immæskl eÍf-net i-ªd-dd-izjr dÍ-Tªn¬ælist-iqqªl Thinkin¬ ªnd Morªl considerªtions: A ÃttÍwid, 1971].

Dihª-dÍ, ªd-næsænnæfræn æmmæk n-mjrd wª itrbn, tidæt ª-s ojr-t essªm ªtrub, mu§ªn olhªn ªnbæ§§ d-uÄæf n-ænniyt.

Wr-mªd-nhªj fll-sttemªln, wr middæwn, ærhªn musnt sl tª-nnÍ. Ad-hªnÍ-hh§§ln sttemªln iyyªÄ dªÍ i-ªsælmæd n-dihª dd-nækk. Ad-t-æmæln iyyªÄ dªÍ mªden æjjæ§ ed¬¬ n-ª-wª s-i††æwt ªsæfhªm-net. Mjrd-nnÍ wr-moos ª wrn-ilª lfydª. Wr-moos dªÍ ª-s oky lqim-net imæjridn Íæræd, islªn æjnen, okyn wlª esli Íªs ª-s irhª ªd-dÍ-sn-dd-iqqæl.

AÄu wª n-æssxrª, ænniyt iyyn ssoosmn ª dÍ-izzªÍ.

AÄu-en, in†ªr ªsusæm. Ãssªsm-ªnÍ. Mª moos wª-dÍ sªhÍ? InnihÄ dÍ-nÍ ªdri§ n-tikkªl ti hin-nættæwª dÍ-tekle. Ilm†-tnt-in l±ªl n-æddunyª, ælm†nt-ªnÍ-in dÍ-iflªn n-lwqq. Wr-tmmukkn i-dÍ n-æddunyª æntª-den-dÍ.

Iflªn n-lwqq tunjit n-ed¬¬ n-ªd-t-imæl ª ijn dÍ-ª sl æntª.

Kud moos §§xrª ed¬¬ wª dd-zzªrn dÍ-æddunyª, wr-hªs-t-illª ªÍlul: fl-ª-s wr-t-illª ª t-ihªn, wr-ilª ttªrex. Tªkliwen d-uÍæl wi dÍ æÍllnen nætªjj dÍ-æssxrª, ªdri§-nsnt wlª, wlª dªÍ, æntª ª-s lmÍnª n-imtættiyn-wi jjootnen wren-ælª tænÍruft.

Wr-læÄÄæ§n imæxlukn tikªwt jer-hrtn wi t-ællnen æÄnªyn æddunyª, hªk iyyn wr-oleh d-ªmidi-net, æ¬dhn-ªs imªn-net. A-wen-dÍ ª shsken æddunyª. Emel, dÍ-ed¬¬ wrn-itbet, ª-wen mudd. Iket ªnælluj ªd-ilkæm i-imænsiwn-nnÍ-i-dÍ wren-lmmeÄ.

Nćtinbćttir, nćsŞmsŞhŞr

I. ÆssªnÍ ª-s to†ªrd,

O†ªr-ky emel-dihª

ÆssªnÍ dªÍ ª-s ti††ort wr-t-illª ª wr-tojer ªsæssihªr.

A-wen-dÍ Íæræd æssªnÍ-t

Wr-t-illª ª dr-ky-dd-ækkeÍ

Wlª ª hªk ækneÍ dÍ-hrt-wª ky-ijrªwn

indªy-ky dÍ-ed¬¬-wª

Ere tmoosd-dÍ

E d tælleed-dÍ

Ak t†une n-hrt

jere-k d-æddunyª

A wrt-tnhjjª d-hrt

Wª n-jere-k d-wi hÄnen?

II.Nærmæset dÍ-hrt ª-wª-ky-dd-iqqªln

Nærmæset ª-wª s-ihª mi§i tæjeed-ªs erk ujreh

Æntª sæssiÍæd-ªhi kuntª nkk wr-ejrehÍ

Hrt-di illª dihª

Tæjrwd-t fw, mu§ªn nkk hªnnyÍ s-ªdi siswªd

Ija sr-k tihusªy ti n-tboyt, tættihæ† ky-dd,

Wen hrt wr-t-ihª §§k

MeÍ mª tænned?

Kuntª-ª-wen iÜÜªf-ky dÍ-ihæ† hrkuk

Kuntª fw ikn’-iik-dd-ª†ihæ† n-ddint wi hÄnen

Ak æddunyª-i-dÍ wr-t-ihª ªr hrtn

MeÍ dªÍ hrtn n-æddunyª-i-dÍ wr-ojern æddunyª imªn-net tdibit n-t†une?

LÍt-ªhi.

Ak æddunyª-tª-dÍ tæknª tilwªt fll-wi iyyÄnen

Kªyy imªn-nk wr fllª-k tolwª

(Ihª mi§i s-tæknª tæhhærut)

LÍt-ªhi isæm-net

Æntª-ªk ænnªr tæheed hrtn tæheed æddunyª

Kud tn-dd-tæzjrd wr dÍ-k-iÍ§ed hrt

Mª ky ikkªn?

Afl shdd derhªn-nnÍ i-mª§ªl dÍ-ed¬¬ wrn-itbet, ªd-hªnÍ-intæj s-ikkuy s-ª-wª ærhªn imªn-nnÍ, nsihtl fll-tisiwªy d-i†lªn. A-s wr-næbded dÍ-ª-wen, ªd-hªnÍ-ijræw ªlwª d-tækmª n-imªn dd-orªw ibª n-derhªn. Tinªwt n-ªmÍlol-wª-dÍ [dihªd wr-ihÄer] hªkd ª-wª tt-ihªn dÍ-i†æjrª† d-ibª-nsn, tmoos tªsæjmæÄt.

Dihen-dÍ imªn-net ªd-dd-tæqql tªrrªyt n-ªfrªj- [tª tmoost tæmmª† n-lwqq dÍ-ed¬¬ wrn-itbet] jer-næll-ee næÍlªl wlª næj’-in iyyn n-immus. A-wª ªsæhhærri wrn-ilª-isæm wlª snto wlª tªsæbdædt. Ðªrt-ª-wen, ænnªr ihª ddlil n-emel-nnÍ ed¬¬ iyyn, tæzzªr wr-t-illª e d wr-illª, iket-di iqqæl-dd dr-nÍ ed¬¬ wª dÍ-næzzÍ dihªd imdy lxªl-nnÍ.

Mu§ªn ænnær tªsmmsªhªrt-ten? Ænnær ed¬¬ n-tªmdit? Emel dihª, d-ibª n-tªhÄrª tæÍlªlt-dihª, ª-wen-dÍ-ª hªnÍ-ijrwn tinªwt n- [dÍ-ª-s t-nsifkkr]: „Dihª-dÍ ªd-tæsrªd tªtbqqet.”

Iket tªjbæst d-tebdde d-tide, æjªnen olªsn, simhytln-tn zzmªnn d-ti§ikwªlen, ifrªÄ-tnt-in ªÄu olªs, ddoobtnen ªsjr n-tªblªlt n-kªll. Æntª ªk ænnªr wr-mos ª-wen-dÍ ªr tkw Íªs dd-wrt-tæqqel? Hªkd ª-wen-dÍ, lqim n-tiluyyªÍ-tin-dÍ, wr-okey, wr-iwweÄ ª-wª s-hªnÍ mªd-tænfu tikæst n-ªmªn dÍ-æssxrª.

Ãlhk n-ª-wen wr-t-iwweÄ ªnæzjum. Dihª-dÍ, ªd-tæbsªr tªtbqqet. Dihª-dÍ ªd-tæbsªr tªblªlt. Dªtª-k kyy Íªs, ªnæzjum wª n-æddunyª oky wª n-ddint wi hÄnen, wlª wi hÄnen. A-wen-dÍ Íªs ª-s nddoobt æmukæn-net nærtªy meÍ s-iyyn-iyyn. Næj i-inæzjªm n-ddint wi hÄnen ªlmud, nækks dÍ-iÍfªwn-nnÍ t†unt n-æddunyª jer-ddint, ª-wª-dÍ fl hªnÍ-tændr tªhÄrª dÍ-æddunyª. Ihinªn wi dÍ-nÍ æjnen den-dÍ. Anæzjum ijn-dÍ, ªd-umªs §und ª ikyªdn imªn-net, iÄkªÄ-tn dÍ-tªskæt n-lwqq.

Ilª æmmæk ªd-itwÍbæd ±±ªht wª n-ªÄu, itwæjj isæm „sªhÍ n-ªsusæm” hªk ªfræs n-kªll hoonn.

E d tækkª tªskæt tæsªttk, tæÄªnny, i†ªhhr ed¬¬. DÍ-ªmmªs n-ªfrªj itbªtn mrª meÍ tªsªrreÄt jer-ed¬¬ wª n-ªmmªs d-wª n-ªjmª, nærkb-dd s-kªrfu tªnfust wrt-tælª lfªydª.

E d ikkª mjrd-nnÍ ifªnn† hªr ibdd, itªm††ªj ª-wª næktb, wlª teken†ªrt, wlª inæzjªm, iknª tªflæst n-ª-wª hªnÍ-i§lªn dÍ-tfukt-tª tæknt tukæse. A-wen-dÍ dªÍ ª tæjª tªwªlt-nnÍ, toolh d-emsli n-ª t-wrn-illª.

S-tŞmÍoÍlt:

III. Gidron mmern hrkuk wr-ilª tªsæbdædt

Zbo n-nªfrªÄ n-bªlqq

Gidron meerªmrn dªlªt ænnor-net

ÆÍmªsnt-ªs tiswªÄ æslªlnen §ynªÍnen

Ðªrt-ª-wen dÍ-isæÍlªy-net, tihusªy n-tisædwªl

Æjªnen truÍe tª n-te†ewt, s-ojr ªnxªs-net truÍe-net

Jer-ækkªnt tibærbu§en æqqoornen mu§ªn dªlªtnt

DÍ-æÍtªn ifjªjn jjootnen ssuksÄn

Gidron meern hrkuk wr-ilª tªsæbdædt

TæsªrrÄd-ªnÍ kore-nk i-ªsikæl

Fll-zbo ifrªÄ bªlqq.

A-wen-dÍ dªÍ ª ijª ªdri§-nnÍ dÍ-kªll, hªkd æmukæn meÍ klª n-tªlÍª dd-tæqqªlt tªbÍort, fl-ª-s derhªn iyyn dÍ ª okªyn isªbsª ª ilªn tijræmmª, i¬lª iqqªl-dd. Ãywª dihen-dÍ ªd-int hªyyu n-ªdri§ dÍ-ed¬¬ hªnÍ-ijrª†n isªbrªÄ-ªnÍ.

Æmmæk wª-dÍ s-ddint iyyªÄ ijrªw-tn lª† n-ttªrex-nsn dÍ-ªmmªs n-lÁmªÍt ijªn [tulªt n-ªsæhhæsku ikkªn Íur-æ§§ænju hªr mikÄªw d-tukªt-ten], æmmæk wen-dÍ ª-s nærhª ªd-næÍtæs imªn-nnÍ dÍ-kªll wrn-itbet, iknªn dÍ-æddættu, sidttt, inæzjªm.

Etwi ª-s i†æjrª†-nnÍ wi ojrnen.

IV.Mª moos ª-wª tælªqqnd?

S-hi-tænned tæssªnd-t

S-wr-ælleÍ dihª wlª dihen, tidæt yª

Kyy-i iknªn musnt n-ª-wen

A lbªsn d-ª iknªn imdªn

DÍ-ª ænÄrrn n-ª-wª iknn, s-tiwjjª erk ªlmud

Mª moos ª-wª Íæræd dÍ-i tærheed

Asæffækkær, A-di klª wlª ª ændrrn wr-ilkem

A-wª, d-ª-wª d-zu

A-wª tærheed wr-t-æssenÍ

Dªtª-k, dihª-dÍ Íªs i-ª-wen-dÍ Íªs

Klª, wr-ilªkkmet ª-wen.

DÍ-isæÍlªy n-ªfrªj dd-tæÍlªy tªsrreÄt n-kªll ijªn ini wrn-moos wª n-dihª, issinsª wªdæm æÄÄækuÄ n-§Äist timærwen n-tªlfªst oo¬dhnen ªnmæjjªj, ils’-eent ª ilª kªll ælªnt mænhuy n-ª jer-ækkªn ibªrªn sihskt ªmsæns n-initn wi tn-æhªnen [tddªlt, tæ§uÍe, tæruÍe, t§§mllt, tkkwlt d-tæmælle].

/.../

Mª moos wª ikkn dihª? LÍt-ªhi mi tmoosd? Mª s-dd-tªmmÍd dihª, hullªn dªÍ dÍ-ªfrªj-wª?

(I¬dh Íªs emremªr n-mªdlªl iyyn i-ªsæmmætti n-i§ækkeln-nnÍ.)

ÃhhooreÍ isæm-nnÍ, tidæt, isæm-nnÍ, dihª-dÍ d-issækn tmottªyt n-kªll d-hrtn wi d-æhªnen s-timæjrªw n-mjrd mmee††jn hrwª, ª tækkª tªrtit d-æddunyª t§iih§§l ukæs n-ddbªrª n-iyyn n-wªdæm.

Æjj§Í-dd ed¬¬-wª, æhªnt tiblªlen n-kªll æjªnen æjut wª fl wr-ælent æÄÄækuÄ, §und Íªs ihª æddunyª-i-dÍ, emremªr hi-ijrªwn ªsæbbuyæn n-emssxr n-±±ªht wª dd-izªjjrn ªdri§ [d-tinæÍrªf ti dr-ddeew], inniihÄ s-ª iqqnn eÍf, dÍ-iÍræfn n-timª§ªlen d-ijitn æknªnen tu§re.

S-tidæt, tolh-ªhi tekle d-uÍæl dÍ-ªmmªs n-kªll-wª, dÍ-thæl-tª meÍ tª, d-tªjuhe i-tulªt n-zbo iyyn s-hi mªd-ªÍæd ªnsbrid iyyn Íur-ehnd¬¬ iyyn [dÍ-iyyt meÍ timdªj jjootnen] hªr tideren meÍ ªl±l n-hrtn.

V. Ad-hi-tnnæm ªd ªd-æqqælÍ dÍ-imªn-in

ÃsijdÍ

Ad-hi-tnnæm dªÍ ª-wª s-hi iwªr iji-net dÍ-ªmmªs-in

Ãssjjl-ªhi lwqq (hªkd æ††hr-in) s-ibª n-iji n-hrt

ÆqqªlÍ i-ªd-imdæw ª-wen-dÍ Íæræd.

Hrt n-isænnæhækwiln n-imªn dÍ-i æjªnen

Ãmosnt ækko†t tidennªÍ n-ider n-ehn id¬¬ªn n-edwnne

Ãmosnt dªÍ dihªd tætªjj tªbæÄÄªwt, tnofrªyt tª ikªrr§ dæbæte,

tidæt yª, ªtrub dihen-dÍ

Iqqæl mª¬ª† s-wr-t-illª ª wr-iwweÄ s-ªnæzjum re

Ðªrt-ª-wen, res, res, res wª ofn, iddªrn ilª tnfo

Ãmoos ilæs tkobª